7.4.3. Vaginaalne vereeritus
See on pärast MAd ootuspärane. Keskmiselt kestab vähenevas hulgas vaginaalne vereeritus 2 nädalat, kuid üksikutel juhtudel võib see kesta ka kuni 45 päeva. Verekaotuse suurust on raske mõõta, kuid vereklompide eritumine, kahe suure hügieenisideme täismärgumine kahe tunni vältel (23), sünkoop ja ortostaas viitavad suurenenud verekaotusele. Objektiivselt on see hinnatav hemoglobiini väärtuse määramisega.
Rohke ja pikaajalise veritsuse, aneemia või põletikutunnuste korral võib olla raviks vajalik vaakumaspiratsioon.
Verejooksu põhjusteks pärast KAd võivad olla mittetäielik vaakumaspiratsioon, emakakaela trauma, koagulopaatia või harvem emaka perforatsioon.
Verejooksu ravi sõltub põhjusest ja selle raskusastmest. Hemodünaamiliselt ebastabiilsele patsiendile on esmalt vajalik vedelike infusioon, vajadusel uterotooniline ravi (misoprostool, oksütotsiin või metüülergometriin).
Enne kirurgilist protseduuri kontrollida emakakaela võimaliku rebendi ja sonograafiliselt emakat võimaliku perforatsiooni suhtes (vaba vedelik kõhukoopas). Veritsuse jätkumisel pärast retensioonikoe evakuatsiooni on soovitatav emaka tamponeerimine Foley kateetriga.
Enne kirurgilist protseduuri kontrollida emakakaela võimaliku rebendi ja sonograafiliselt emakat võimaliku perforatsiooni suhtes (vaba vedelik kõhukoopas). Veritsuse jätkumisel pärast retensioonikoe evakuatsiooni on soovitatav emaka tamponeerimine Foley kateetriga.
Lisaks vaakumabrasioonile on aktsepteeritav ka hüsteroskoopia nii diagnoosi püstitamiseks kui ka patoloogilise lisamassi korral raviks (retensiooni resektsioon).
