Raseduse katkestamise juhend
  • Juhendi üldine teave
  • 1. Lühendid
  • 2. Tõenduspõhisuse määratlus
  • 3. Epidemioloogia
    • 3.1.Eesti Abordiregister
    • 3.2.Eesti Abordistatistika
  • 4. Raseduse katkestamise meditsiinilised, legaalsed ja eetilised aspektid
  • 5.Abordieelne periood
    • 5.1. Raseduse tuvastamine
    • 5.2. Patsiendi nõustamine abordiga kaasnevate sümptomite, tüsistuste ja tagajärgede kohta >
      • 5.2.1. Abordiga kaasnevad sümptomid
      • 5.2.2.Võimalikud tüsistused
      • 5.2.3.Võimalikud tagajärjed
    • 5.3. Abordi meetodi valik
    • 5.4. Uuringud ja kliinilised aspektid
    • 5.5. Kontratseptsiooninõustamine
  • 6. Abordi protseduur
    • 6.1. Kirurgiline abort >
      • 6.1.1. Emakakaela ettevalmistus
      • 6.1.2. Raseduse kestus kuni 12 nädalat
      • 6.1.3. Verejooksu kontroll
      • 6.1.4. Valu kontroll
      • 6.1.5. Varased tüsistused ja käitumistaktika
    • 6.2. Medikamentoosne abort >
      • 6.2.1. Ravimite toimemehhanism, efektiivsus ja ohutus
      • 6.2.2. Vastunäidustused medikamentoosseks abordiks
      • 6.2.3. Ravimite manustamisviisid
      • 6.2.4. Ravimite manustamise skeemid vastavalt gestatsiooniajale >
        • a. Raseduse kestus kuni 9 nädalat
        • b. Raseduse kestus 9–12 nädalat
      • 6.2.5. Valu kontroll
      • 6.2.6. Kõrvaltoimed ja nende ravi
  • 7. Abordijärgne periood
    • 7.1. Anti-reesus profülaktika
    • 7.2. Nõustamine vahetult pärast aborti
    • 7.3. Abordijärgne visiit >
      • 7.3.1. Abordijärgse visiidi eesmärk ja näidustused
      • 7.3.2. Abordi toimumise hindamine
    • 7.4. Tüsistuste käsitlus >
      • 7.4.1. Raseduse jätkumine
      • 7.4.2. Mittetäielik abort
      • 7.4.3. Vaginaalne vereeritus
      • 7.4.4. Palavik/ valu
    • 7.5. Kontratseptsioon
  • Allikaloend
  • Lisad
    • Lisa 1. Kirurgilise abordi nõustamisakt
    • Lisa 2. Med.abordi nõustamisakt
  • Juhend pdfs

7.4.3. Vaginaalne vereeritus
​

See on pärast MAd ootuspärane. Keskmiselt kestab vähenevas hulgas vaginaalne vereeritus 2 nädalat, kuid üksikutel juhtudel võib see kesta ka kuni 45 päeva. Verekaotuse suurust on raske mõõta, kuid vereklompide eritumine, kahe suure hügieenisideme täismärgumine kahe tunni vältel (23), sünkoop ja ortostaas viitavad suurenenud verekaotusele. Objektiivselt on see hinnatav hemoglobiini väärtuse määramisega.
​Rohke ja pikaajalise veritsuse, aneemia või põletikutunnuste korral võib olla raviks vajalik vaakumaspiratsioon.

Verejooksu põhjusteks pärast KAd võivad olla mittetäielik vaakumaspiratsioon, emakakaela trauma, koagulopaatia või harvem emaka perforatsioon.
​

Verejooksu ravi sõltub põhjusest ja selle raskusastmest. Hemodünaamiliselt ebastabiilsele patsiendile on esmalt vajalik vedelike infusioon, vajadusel uterotooniline ravi (misoprostool, oksütotsiin või metüülergometriin).
​Enne kirurgilist protseduuri kontrollida emakakaela võimaliku rebendi ja sonograafiliselt emakat võimaliku perforatsiooni suhtes (vaba vedelik kõhukoopas). Veritsuse jätkumisel pärast retensioonikoe evakuatsiooni on soovitatav emaka tamponeerimine Foley kateetriga.
​

Lisaks vaakumabrasioonile on aktsepteeritav ka hüsteroskoopia nii diagnoosi püstitamiseks kui ka patoloogilise lisamassi korral raviks (retensiooni resektsioon).

Eelmine                                                                                                                                                 Järgmine
Powered by Create your own unique website with customizable templates.