Raseduse katkestamise juhend
  • Juhendi üldine teave
  • 1. Lühendid
  • 2. Tõenduspõhisuse määratlus
  • 3. Epidemioloogia
    • 3.1.Eesti Abordiregister
    • 3.2.Eesti Abordistatistika
  • 4. Raseduse katkestamise meditsiinilised, legaalsed ja eetilised aspektid
  • 5.Abordieelne periood
    • 5.1. Raseduse tuvastamine
    • 5.2. Patsiendi nõustamine abordiga kaasnevate sümptomite, tüsistuste ja tagajärgede kohta >
      • 5.2.1. Abordiga kaasnevad sümptomid
      • 5.2.2.Võimalikud tüsistused
      • 5.2.3.Võimalikud tagajärjed
    • 5.3. Abordi meetodi valik
    • 5.4. Uuringud ja kliinilised aspektid
    • 5.5. Kontratseptsiooninõustamine
  • 6. Abordi protseduur
    • 6.1. Kirurgiline abort >
      • 6.1.1. Emakakaela ettevalmistus
      • 6.1.2. Raseduse kestus kuni 12 nädalat
      • 6.1.3. Verejooksu kontroll
      • 6.1.4. Valu kontroll
      • 6.1.5. Varased tüsistused ja käitumistaktika
    • 6.2. Medikamentoosne abort >
      • 6.2.1. Ravimite toimemehhanism, efektiivsus ja ohutus
      • 6.2.2. Vastunäidustused medikamentoosseks abordiks
      • 6.2.3. Ravimite manustamisviisid
      • 6.2.4. Ravimite manustamise skeemid vastavalt gestatsiooniajale >
        • a. Raseduse kestus kuni 9 nädalat
        • b. Raseduse kestus 9–12 nädalat
      • 6.2.5. Valu kontroll
      • 6.2.6. Kõrvaltoimed ja nende ravi
  • 7. Abordijärgne periood
    • 7.1. Anti-reesus profülaktika
    • 7.2. Nõustamine vahetult pärast aborti
    • 7.3. Abordijärgne visiit >
      • 7.3.1. Abordijärgse visiidi eesmärk ja näidustused
      • 7.3.2. Abordi toimumise hindamine
    • 7.4. Tüsistuste käsitlus >
      • 7.4.1. Raseduse jätkumine
      • 7.4.2. Mittetäielik abort
      • 7.4.3. Vaginaalne vereeritus
      • 7.4.4. Palavik/ valu
    • 7.5. Kontratseptsioon
  • Allikaloend
  • Lisad
    • Lisa 1. Kirurgilise abordi nõustamisakt
    • Lisa 2. Med.abordi nõustamisakt
  • Juhend pdfs

​5.4. Uuringud ja kliinilised aspektid
​

  • Üldhaiguste, günekoloogiline ja reproduktiivanamnees; allergia anesteetikumide, antibiootikumide  jt ravimite vastu.
  • Reesusfaktori ja veregrupi määramine koos erütrotsüütide vastaste antikehade määramisega, kui seda ei ole enne teostatud (C).
  • Testimine suguteede põletike, sh STLI suhtes ja vajadusel ravi (A, C). Kõiki naisi tuleb testida C. trachomatis’e, HIV ja süüfilise suhtes ning hinnata vajadust testida teiste STLIde (nt gonorröa) suhtes (B).
  • Hemoglobiini määramine on soovituslik, eriti aneemia kahtluse korral (C).(23)
​
​Kui kliiniliselt on tegemist infektsiooniga, tuleb ravi alustada kohe.
Kui STLI testide vastuseid ei saa katkestatava raseduse suuruse tõttu oodata, ei tohi abordi teostamine viibida ja tuleb alustada kohe antibakteriaalse profülaktikaga (1 g asitromütsiini suu kaudu + 1 g metronidasooli suu kaudu).
Kuna BV on oluline PIDi riskitegur, mis võib olla hilisema kroonilise vaagnavalu, tubaarse infertiilsuse põhjustajaks ja tõsta emakavälise raseduse riski, siis on soovitatav teha antibakteriaalset profülaktilist ravi kõigile KA vajavatele naistele (A), kasutades
metronidasoolravi (nt abordipäeva hommikul 1 g metronidasooli suu kaudu) (C).(3)
MA ajal tehtava antibakteriaalse profülaktika kohta randomiseeritud kontrolliga uuringud puuduvad, kuid PIDi risk on väga madal  ja seetõttu pole see soovituslik (C).( 2,24,25)
Profülaktiline laia toimespektriga antibakteriaalne ravi võib olla näidustatud ka kordusabrasiooni korral ja MA järgse abrasiooni korral (C).(3)
​
Eelmine                                                                                                                                              Järgmine
Powered by Create your own unique website with customizable templates.