3.2. Abordistatistika
Eestis on viimase kahe aastakümne vältel nii abortide üldarv kui ka abortiivsuskordaja (abortide arv 1000 viljakas eas naise kohta) pidevalt ja märkimisväärselt langenud.
See on peamiselt seotud efektiivsete rasestumisvastaste meetodite kättesaadavusega, muutustega tervishoiuteenuse pakkumises (noorte nõustamiskeskuste võrgustiku asutamine) ning kooli kohustusliku seksuaalhariduse sisseviimise ja arendamisega alates 1996. aastast.(6,7)
1992. aastal oli Eestis 25 803 indutseeritud (naise oma soovil või meditsiinilistel näidustustel) aborti ja abortiivsuskordaja oli 69,6.
2014. aastal oli Eestis 5188 indutseeritud aborti ja abortiivsuskordaja oli 17,7. Legaalselt indutseeritud abortide arv 100 elussünni kohta oli 2013. aastal 37,6, mis on praktiliselt neli korda madalam kui 1992. aastal (143,3) (joonis 1).
Abortide arvu langus on märgatav kõigis vanuserühmades, kuid kõige enam vanuses 20–29 aastat, s.o. vanuserühmas, kus abortiivsuskordajad on olnud kogu perioodi vältel kõrgeimad (joonis 2).
Aastal 2014 oli keskmine raseduse kestus indutseeritud abordi korral 7+0 nädalat. Kõigist indutseeritud abortidest olid 62% medikamentoossed abordid. Maakondade järgi oli 2014. aastal abortiivsuskordaja kõige kõrgem Ida-Virumaal ja kõige madalam Hiiumaal. Enamiku abortide korral (99,5%) esimese 24 tunni jooksul tüsistusi ei esinenud.