4. Raseduse katkestamise meditsiinilised, legaalsed ja eetilised aspektid
Raseduse katkestamist reguleerib Eestis „Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadus“, mis on vastu võetud 25.11.1998. Viimane muudatus on sisse viidud 2015. aastal.(8)
Raseduse katkestamist puudutavat seadusandlust ja patsiendi seksuaaltervisega seotud inimõigusi peavad tundma kõik naistearstid.
Raseduse katkestamist puudutavat seadusandlust ja patsiendi seksuaaltervisega seotud inimõigusi peavad tundma kõik naistearstid.
Raseduse katkestamisel tuleb järgida inimõigusi: informeeritud vabatahtlikku otsustamisõigust ja autonoomiat; mitte-diskrimineerimist vanuse, rahvuse, usu, puude, seksuaalse orientatsiooni või eelnevate abortide arvu tõttu; õigust konfidentsiaalsusele ja privaatsusele.(9)
Raseduse katkestamise kättesaadavus
Raseduse katkestamise sooviga patsiendile peab tagama võimaluse vastuvõtuks nii ruttu kui võimalik (mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul) ja patsiendi vajadusele vastava viivitusteta suunamise raseduse katkestamisele (C).(2,9)
Raseduse katkestamise sooviga patsiendile peab tagama võimaluse vastuvõtuks nii ruttu kui võimalik (mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul) ja patsiendi vajadusele vastava viivitusteta suunamise raseduse katkestamisele (C).(2,9)
Raseduse katkestamise vabatahtlikkus
Raseduse katkestamine peab olema alati vabatahtlik ja nõusolek selleks tuleb vormistada kirjalikult.
Raseduse katkestamine peab olema alati vabatahtlik ja nõusolek selleks tuleb vormistada kirjalikult.
Piiratud teovõimega isikute, sh alaealiste raseduse katkestamiseks ei ole vaja lapsevanema või eestkostja (seadusliku esindaja) kirjalikku nõusolekut. Raseduse katkestamise korral tuleb juhinduda võlaõigusseaduse §-st 766, mille lõike 4 järgi kuulub otsustusõigus patsiendi seaduslikule esindajale niivõrd, kuivõrd patsient ei ole võimeline poolt- ja vastuväiteid vastutustundeliselt kaaluma. Kui seadusliku esindaja otsus kahjustab ilmselt patsiendi huve, ei või tervishoiuteenuse osutaja seda järgida (https://www.riigiteataja.ee/akt/961235).
Alaealisi patsiente tuleb teavitada vanemate või tema nimetatud usaldusväärse(te) täiskasvanu(te) kaasamise olulisusest ‒ patsient valib ise, keda ta otsustamisprotsessi kaasata soovib. Vajadusel tuleb kaasata protsessi kolmas osapool: sotsiaaltöötaja, psühholoog või muu asjakohane nõustaja. Kaasamine ei tohi olla barjääriks raseduse katkestamisele või seda edasi lükata.(1,10)
Nõustamine
Professionaalne nõustamine on mitte-hinnanguline ja keskendub patsiendi vajadustele. Naistele, kes vajavad otsustamisel abi vastuoluliste tunnete ja muude rasedusega või isikliku eluga seotud lahendamata küsimuste tõttu, kellel on füüsilised või psüühilised terviseprobleemid, kes kannatavad lähisuhtevägivalla või muude pereprobleemide käes, peab võimaldama asjakohast täiendavat erapooletut ja tõenduspõhist nõustamist (C).(9)
Professionaalne nõustamine on mitte-hinnanguline ja keskendub patsiendi vajadustele. Naistele, kes vajavad otsustamisel abi vastuoluliste tunnete ja muude rasedusega või isikliku eluga seotud lahendamata küsimuste tõttu, kellel on füüsilised või psüühilised terviseprobleemid, kes kannatavad lähisuhtevägivalla või muude pereprobleemide käes, peab võimaldama asjakohast täiendavat erapooletut ja tõenduspõhist nõustamist (C).(9)
Rasedust katkestada soovivale naisele tuleb selgitada raseduse katkestamise olemust ning sellega seonduvaid riske, sealhulgas võimalikke tüsistusi, ning teavitada patsienti asjakohase täiendava nõustamise võimalustest. Nõustamise kohta koostatakse akt, millele kirjutavad alla nõustatud isik ja nõustamise läbi viinud tervishoiutöötaja. Nõustamisakt vormistatakse kahes eksemplaris, millest üks jääb raseduse katkestamise teostanud tervishoiuasutusse ja teine nõustatavale (vt lisa 1).
Seadusest tulenevalt on naisel, kelle rasedus katkestati, õigus raseduse katkestamisele järgneva kahe nädala jooksul väljaspool järjekorda konsulteerida raseduse olemasolu ja kestuse tuvastanud arstiga vältimatu abi tingimustel.(8)
Raseduse katkestamise ajaline piirang
Rasedust võib naise soovil katkestada, kui see on kestnud vähem kui 12 nädalat (kuni 11 nädalat ja 6 päeva kaasa arvatud).(8)
Rasedust võib naise soovil katkestada, kui see on kestnud vähem kui 12 nädalat (kuni 11 nädalat ja 6 päeva kaasa arvatud).(8)
Raseduse katkestamise koht
Rasedust võib katkestada vaid naistearst ja seda saab teha vaid tervishoiuteenuse osutaja, kellel on selleks günekoloogia tegevusluba. Raseduse katkestamine peab toimuma tingimustes, mis tagavad naistele turvalisuse, privaatsuse ja väärikuse.
Rasedust võib katkestada vaid naistearst ja seda saab teha vaid tervishoiuteenuse osutaja, kellel on selleks günekoloogia tegevusluba. Raseduse katkestamine peab toimuma tingimustes, mis tagavad naistele turvalisuse, privaatsuse ja väärikuse.
Raseduse katkestamisest keeldumine
Naistearsti või muud tervishoiutöötajat ei saa kohustada rasedust katkestama ega raseduse katkestamise protseduurist osa võtma. Vastavalt RCOGi (2) ja FIGO (11) eetilistele seisukohtadele on sellisel juhul arstil kohustus kanda hoolt, et patsiendi edasisuunamine teisele arstile ei põhjusta raseduse katkestamisel viivitusi.
Naistearsti või muud tervishoiutöötajat ei saa kohustada rasedust katkestama ega raseduse katkestamise protseduurist osa võtma. Vastavalt RCOGi (2) ja FIGO (11) eetilistele seisukohtadele on sellisel juhul arstil kohustus kanda hoolt, et patsiendi edasisuunamine teisele arstile ei põhjusta raseduse katkestamisel viivitusi.
Abordikaardi täitmine
Raviasutuses tuleb täita abordikaart ja edastada Eesti Meditsiinilisele Sünniregistrile ja Raseduskatkestusandmekogule iga toimunud abordi kohta. Abordi toimumise päevaks MA korral loetakse misoprostooli manustamise päeva.
Raviasutuses tuleb täita abordikaart ja edastada Eesti Meditsiinilisele Sünniregistrile ja Raseduskatkestusandmekogule iga toimunud abordi kohta. Abordi toimumise päevaks MA korral loetakse misoprostooli manustamise päeva.
