5.2.2. võimalikud tüsistused
Aborti plaanivatele naistele tuleb rõhutada, et raseduse katkestamine on üldiselt ohutu protseduur.(12) Abordi tüsistustest ja riskidest tuleb nõustamise käigus rääkida patsiendile arusaadavalt, et ta saaks teha informeeritud otsuse. Turvalistes tingimustes läbi viidud abordi tagajärjel suremuse tõenäosus on 0,6 : 100 000 abordi kohta - see on vähem kui suremus sünnituse tagajärjel.(13)
Raskeid vahetult protseduuriaegseid või -järgseid tüsistusi (sh verejooksu, sepsist ja emaka perforatsiooni) esineb harva, 1–2 juhtu 1000 raseduse katkestamise kohta (B).(2,5,12) Tüsistuste risk tõuseb raseduse kestuse suurenedes ‒ mida varem rasedus katkestatakse, seda ohutum see on (B).(12)
Pole leitud olulisi erinevusi tüsistuste esinemise sageduses KA ja MA korral.(14,15)
Pole leitud olulisi erinevusi tüsistuste esinemise sageduses KA ja MA korral.(14,15)
Raseduse jätkumine
Naisi tuleb teavitada, et nii pärast KAd kui MAd on madal risk (< 1 : 100) raseduse jätkumiseks, sel juhul tuleb abordi protseduuri korrata (B). (2,12)
Uuringus leiti, et KA (< 12 rasedusnädalat) korral jätkub rasedus 0,23% tõenäosusega. (16)
Risk on suurem sünnitanud naistel ja < 6-nädalaste raseduste korral, väiksema diameetriga vaakumotsiku kasutamise, vähesema kogemusega personali ja emaka väärarendi korral.
MA korral suureneb raseduse jätkumise tõenäosus raseduse kestuse suurenemisega.
KA ja MA võrdlevas uuringus < 12-nädalase raseduse katkestamisel oli KA korral raseduse jätkumise tõenäosus 0,5% ja MA korral 0,9%.(17)
Naisi tuleb teavitada, et nii pärast KAd kui MAd on madal risk (< 1 : 100) raseduse jätkumiseks, sel juhul tuleb abordi protseduuri korrata (B). (2,12)
Uuringus leiti, et KA (< 12 rasedusnädalat) korral jätkub rasedus 0,23% tõenäosusega. (16)
Risk on suurem sünnitanud naistel ja < 6-nädalaste raseduste korral, väiksema diameetriga vaakumotsiku kasutamise, vähesema kogemusega personali ja emaka väärarendi korral.
MA korral suureneb raseduse jätkumise tõenäosus raseduse kestuse suurenemisega.
KA ja MA võrdlevas uuringus < 12-nädalase raseduse katkestamisel oli KA korral raseduse jätkumise tõenäosus 0,5% ja MA korral 0,9%.(17)
Mittetäielik abort
Naisi tuleb teavitada, et kuni 2% juhtudest pärast KAd ja 5% juhtudest pärast MAd võib olla vajalik kirurgiline või medikamentoosne sekkumine raseduse jätkumise või mittetäieliku abordi tõttu (C).(2)
Naisi tuleb teavitada, et kuni 2% juhtudest pärast KAd ja 5% juhtudest pärast MAd võib olla vajalik kirurgiline või medikamentoosne sekkumine raseduse jätkumise või mittetäieliku abordi tõttu (C).(2)
Verejooks
Kuigi üldiselt esineb tõsist verejooksu sagedamini MA kui KA korral, on selle esinemissagedus harv. Suure (> 500 ml või vereülekannet nõudva) verejooksu risk on < 1 : 1000 (B).
Verekaotust on abordi ajal ja abordijärgselt keeruline hinnata standardiseeritud hindamismeetodite puudumise ja mittetäieliku juhtumite registreerimise tõttu. Hinnanguliselt on raseduse katkestamise korral > 500 ml verejooksu risk 0,2% ja vereülekannet nõudvate verejooksude risk veelgi väiksem.(18) Risk on madalam väiksema raseduse korral (alla 13-nädalaste raseduste korral 0,88 : 1000).
Kuigi üldiselt esineb tõsist verejooksu sagedamini MA kui KA korral, on selle esinemissagedus harv. Suure (> 500 ml või vereülekannet nõudva) verejooksu risk on < 1 : 1000 (B).
Verekaotust on abordi ajal ja abordijärgselt keeruline hinnata standardiseeritud hindamismeetodite puudumise ja mittetäieliku juhtumite registreerimise tõttu. Hinnanguliselt on raseduse katkestamise korral > 500 ml verejooksu risk 0,2% ja vereülekannet nõudvate verejooksude risk veelgi väiksem.(18) Risk on madalam väiksema raseduse korral (alla 13-nädalaste raseduste korral 0,88 : 1000).
Emaka perforatsioon (ainult KA korral)
Emaka perforatsiooni risk on 1‒4 : 1000, risk väheneb väiksema raseduse kestuse ja kogenuma personali korral (B).
Emaka perforatsiooni risk on 1‒4 : 1000, risk väheneb väiksema raseduse kestuse ja kogenuma personali korral (B).
Emakakaela vigastus (ainult KA korral)
Emakakaela vigastuse risk viimastes uuringutes on < 0,2:100; risk väheneb väiksema raseduse kestuse ja kogenuma personali korral.(2) Emakakaela vigastused on vähenenud pärast emakakaela ettevalmistuse kasutuselevõttu (B).(2,12)
Patsiente tuleb teavitada, et nimetatud tüsistuste korral (emaka perforatsioon, emakakaela vigastus) võib olla vajalik vereülekanne, laparoskoopia või laparotoomia (B).
Emakakaela vigastuse risk viimastes uuringutes on < 0,2:100; risk väheneb väiksema raseduse kestuse ja kogenuma personali korral.(2) Emakakaela vigastused on vähenenud pärast emakakaela ettevalmistuse kasutuselevõttu (B).(2,12)
Patsiente tuleb teavitada, et nimetatud tüsistuste korral (emaka perforatsioon, emakakaela vigastus) võib olla vajalik vereülekanne, laparoskoopia või laparotoomia (B).
Abordijärgne infektsioon
Naisi tuleb teavitada, et abordijärgset vaagnaelundite infektsiooni (PIDi) esineb vähem kui 1% juhtudest sõltumata abordi meetodist ning see on enamasti põhjustatud eelneva nakkuse olemasolust.(19) Klamüdioosi, gonorröa ja bakteriaalse vaginoosi esinemine abordi ajal on riskiteguriks abordijärgse infektsiooni, sh PIDi tekkeks, mis võib suurendada riski hilisema tubaarse viljatuse ja emakavälise raseduse tekkeks. STLI testimine ja ravi abordieelselt või antibakteriaalne profülaktika vähendavad infektsiooniriski (B).(2)
Naisi tuleb teavitada, et abordijärgset vaagnaelundite infektsiooni (PIDi) esineb vähem kui 1% juhtudest sõltumata abordi meetodist ning see on enamasti põhjustatud eelneva nakkuse olemasolust.(19) Klamüdioosi, gonorröa ja bakteriaalse vaginoosi esinemine abordi ajal on riskiteguriks abordijärgse infektsiooni, sh PIDi tekkeks, mis võib suurendada riski hilisema tubaarse viljatuse ja emakavälise raseduse tekkeks. STLI testimine ja ravi abordieelselt või antibakteriaalne profülaktika vähendavad infektsiooniriski (B).(2)
